- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5000,00%6 025,17
- DOW 300,00%42 581,78
- Nasdaq 0,94%19 630,97
- FTSE 1000,26%8 780,93
- Nikkei 2251,14%38 790,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,03
- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5000,00%6 025,17
- DOW 300,00%42 581,78
- Nasdaq 0,94%19 630,97
- FTSE 1000,26%8 780,93
- Nikkei 2251,14%38 790,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Föderaalreserv sõi 10 aastat hoiustajate rahakotti
Alates 2006. aastast on Standard & Poor’s 500 aktsiaindeks kallinenud rohkem kui 60 protsenti (ja rohkem kui 200 protsenti kui arvestada seda, et pulliturg algas 2009. aastal). Need, kes otsustasid oma raha hoiustada, kaotasid kokku ligi 8 miljardit dollarit.
Mõlemad tulemused on tingitud suuresti Föderaalreservi rahapoliitikast, mille eesmärk on olnud rohkem raha majandusse pumbata. Sisuliselt karistasid nad hoiustajaid ning surusid raha kõrgema riskiga varadesse (peamiselt aktsiatesse). Praegu on USA majapidamistel hoiuseid 8,4 triljoni dollari eest. 1,05 triljonit dollarit on pandud aga rahaturufondidesse, selgub Föderaalreservi andmetest. Keskpanga eesmärk on luua „jõukuse efekt,“ mis leviks üle kogu majanduse. Vaatamata sellele on USA majanduskasv olnud pärast kriisi suhteliselt kesine (umbes 2-2,5 protsenti).
Rahapoliitikal on ka vastupidine efekt
Mitmed uuringud on näidanud, et Föderaalreservi poliitikal on olnud mõneti ka vastupidine efekt. Nimelt on madalad intressid sundinud inimesi veelgi rohkem raha madratsi ala panema, sest hoiustamise pealt pole erilist tulu saadud. Üleüldine säästmismäär oli 2006. aastal 3,3 protsenti. 2016. aastaks on see protsent tõusnud juba 5,2-ni, selgub NerdWalleti andmetest.
Inimeste rahaharjumusi uuriv NerdWallet võttis need protsendid ning arvutas ligikaudselt välja, palju hoiustajad on erinevate perioodide jooksul raha kaotanud. Selgus, et kokku on säästjad kaotanud ühe kümnendi jooksul 7,7 miljardit dollarit. Tõsi, sinna sisse jääb ka 2006. aasta, mil Föderaalreserv tegeles veel intressimäärade tõstmisega.
Arvatakse, et trend niipea ei muutu, vaatamata sellele, et Föderaalreserv on võtnud eesmärgiks intressimäärasid tõsta. Selleks, et säästjad mingit suurt erinevust märkaksid, läheb tegelikult aastaid.
Pangad ei pea hoiustajatele maksma
„Pangad on positsioonis, kus nad ei pea hoiustajatele maksma, et neid juurde tuleks,“ ütles Bankrate.com finantsanalüütik Greg McBride. „Kui majandus hakkab järsku õitsema ning laenunõudlus kasvab stabiilselt, siis võivad hoiuste intressimäärad kiiremini kasvama hakata.“
See trend on tähtis, sest USA Keskpank otsustab selle põhjal oma rahapoliitika. Föderaalreserv otsustas sellel nädalal jätta intressmäärad aga muutmata. Ühtlasi vihjas keskpank, et intresse kavatsetakse tulevikus tõsta väga aeglaselt, sest globaalse majanduse seis ei ole hea ning aktsiaturud on volatiilsed.
Föderaalreserv teatas, et Föderaalne Avatud Turu Komitee otsustas jätta baasintressimäära 0,25-0,50 protsendi juurde. See oli turgude ootustega kooskõlas.
Lisaks sellele teatasid rahapoliitikud, et sellel aastal tõstetakse intressimäärasid tõenäoliselt vaid kaks korda. Mõlemal korral toimuks 25 baaspunkti suurune tõus. Veel detsembris prognoosis keskpank, et intresse tõstetakse sellel aastal neli korda. Hoiusatajate jaoks sellel nädalal häid uudiseid ei tulnud.
Enimloetud
1
5
Kuidas leida äripartnereid Aasias
Viimased uudised
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele
Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
(+372) 667 0111
online@aripaev.ee